Digiteerimine muuseumis
„Täiesti uutmoodi digitaalsed elamused“
Oma näituse „Monet ja impressionismi sünd“ digitaalse eeltutvustusega Digitorial võitis Frankfurdi Städeli kunstimuuseum 2015. aastal Grimme-Online-auhinna. Städeli kunstimuuseumi haridus- ja infovahendusosakonna juhataja Chantal Eschenfelder räägib külastajarekorditest, digitaalsest haridusest ja kunsti vahendamisest 21. sajandil.
Proua Eschenfelder, innovaatiline pakkumine, mille eesmärgiks oli aidata kaasa Frankfurdi Monet’ näituse külastuseks ettevalmistumisel, meelitas muuseumisse nii palju külastajaid nagu seda pole varem suutnud ükski teine näitus. Kas selle külastajarekordi taga on ainult ja eranditult selline enne näituse külastamist tehtav digitaalne eeltöö?
Kindlasti mitte ja see ei olnud ka meie eesmärk. Meie pakutavad kunsti digitaalsed vahendamisvõimalused tekitasid muusemi tavapärase töö kõrvale täiesti iseseisvalt toimiva valdkonna. Tasuta eeltutvustus Digitorial annab külastajatele parema võimaluse viia ennast vastava näituse teemaga sisuliselt kurssi ja saada muuseumikülastusest veelgi rikkama elamuse. Eriti näituste puhul, mille külastajate arv on väga suur, saab niimoodi oma külastuse paremini läbi mõelda, kuna juba eelnevalt teatakse näiteks, milliseid teoseid soovitakse kindlasti vaadata ja kaob ära teose ees tunglemise vajadus selleks, et leida koos paljude teiste külastajatega võimalus lugeda seinal olevaid tekste.
Millist sihtpublikut see kõnetab?
Monet’ näituse 432 121 külastajast olid umbes 50% ennast juba varem toimuvaga kurssi viinud. Tegemist on tohutu suure kasvuga võrreldes teiste vahendamisvormidega nagu seda on audiogiid või näituse infoväljaanne, mida kasutab reeglina üksnes viis kuni kakskümmend protsenti külastajatest. Statistilises mõttes jaotuvad kodulehekülje külastused kõigi vanusegruppide vahel suhteliselt ühtlaselt, moodustades iga grupi lõikes umbes 20%. Vaid kõige noorem vanusegrupp ehk 18- kuni 24-aastased on veidi vähem esindatud. Ja veel: kui võrrelda klassikalisi näitusekülastusi, siis Digitoriali kasutajate hulgas on mehi veidi rohkem.
Lisaks sellele on Städel töötanud välja veel muidki innovaatilisi pakkumisi, nagu näiteks „Kunstiajalugu veebis. Städeli suund nüüdisaegsusele“. Mida see programm sisaldab ja milline on olnud selle vastuvõtt?
See veebikursus on välja töötatud meie kogudes leiduva 250 teose baasil ja ta pakub viiest üksteisele järgnevast moodulist koosnevat kunstiajaloo programmi. Siiski ei järgi need moodulid ajaloolist kronoloogiat, vaid lähtuvad sisulistest raskuspunktidest: alates pildi analüüsist teose erinevate tekkekontseptsioonide, teoste kogumise ja nende eksponeerimise ajalooni. Kasutaja saab interaktiivsete meetodite ja multimeedia abil informatsiooni teose erinevate tekketingimuste kohta, teavet selle kohta, kuidas ja miks on kunstnikud ja kunstnike grupid omavahel liitunud, aga ka seda, kuidas on muuseumide tekkimine mõjutanud näiteks kunsti loomeprotsessi. Kursus on tasuta ja see on väga hästi vastu võetud: esimese kuue nädala jooksul pärast selle avamist 16. märtsil 2016 on seda kasutanud juba üle 9 000 inimese ja 200 inimest on selle ka läbinud.
Lisaks erinevaid olulisi teemavaldkondi käsitlevatele filmidele kasutame ka mängulisi õpiformaate, süvendavaid tekste ja ka interaktiivset ajakiirt, mis visualiseerib sündmuste, kunstnike, kunstivoolude ja märgilise tähtsusega teoste ajaloolist järgnevust.
Kunsti digitaalsete vahendamisvõimaluste täielik ärakasutamine
Millist kunsti vahendamisviisi see veebikursus taotleb?
Uus digitaalne pakkumine, mis on muuseas välja töötatud koos Filosoofia ja kunstiteaduse instituudi ja Lüneburgi Leuphana Ülikooli digitaalkultuuride keskusega, on huvitav just nende inimeste jaoks, kes soovivad sellisel vaheldusrikkal viisil täiendada oma teadmisi kunstiajaloo ja pilti kui fenomeni käsitlevate teaduste vallas. Seejuures ei edasta see kursus mitte ainult ajaloolisi faktiteadmisi, vaid pakub osalejatele ka võimaluse kujundada välja omaenda iseseisev ja kriitiline nägemus kaasaegsetest kunstiteostest. Meie eesmärgiks oli töötada välja ajakohased õpiformaadid, mis vastavad nii üha enam spetsiifilisemaks muutuvatele teadmistele kui ka kasutajate infovajadusele ja õpikäitumisele: oma tempos, multimeedia vahendite ja ka ülesannete mänguliste elementidega – lühidalt öeldes, me soovime töötada enesetäiendamise valdkonnas välja sellise pakkumise, mis kasutab täielikult ära kunsti digitaalse vahendamise võimalused.
Millist üldist kontseptsiooni ja strateegiat järgib Städel oma 21. sajandi digitaalse rünnakuga?
Pärast seda, kui meie maja laiendamine kaasaegse kunsti jaoks mõeldud aiahallide võrra sai 2012. aastal lõpule viidud, näis meie töö digitaalsele tasandile viimine järgmise loogilise sammuna, et võimaldada meie teabe vahendamist ka väljapoole meie muuseumi füüsilisi piire. Digitorial ja veebikursus moodustavad ühe osa üldisest strateegiast, mis hõlmab ka lastele mõeldud arvutimängu, Städeli rakendust, digitaalset kogu, filmiprogrammi ja paljusid muid ettevõtmisi.
Kuna inimesed saavad oma informatsiooni üha enam kätte eranditult vaid internetist, on oluline, et digitaalne ruum sisaldaks ka kultuurilist sisu kandvat teavet. Me soovime rakendada uusi tehnoloogilisi võimalusi muuseumi peamiste ülesannete täitmise huvides. Kunsti vahendamine peab olema ka digitaalses ruumis kohaldatud kasutaja vajadustele. Sel moel tekivad täiesti uut laadi personaalsed, multimeediumlikud ja interaktiivsed digitaalsed elamused.
Uut laadi digitaalsed elamused
Kas publik muudab digiteerimise tõttu oma vaatamisharjumusi ja kas areng liigub highlight show suunas?
Hoopis vastupidi! Meie digitaalses kogus on ära toodud ka teosed, mis köidavad pilku mitte ainult nende autorite kuulsate nimedega, vaid on kõnekad ka tänu oma motiivile ja esteetikale või huvitavale taustteabele. Kuid see sõltub konkreetselt kunsti vahendamise pakkumise kvaliteedist. Just seepärast ei taha me kunstiasutusena jätta digitaalset haridusturgu ainult äriettevõtete pärusmaaks, vaid suhtume sellesse ülesandesse täie tõsidusega ja soovime anda sel viisil oma panuse meie kultuuripärandi säilimisse.