Jätkusuutlikkus – Mis see veel on?

Mootorsõidukite tekitatud õhusaaste on üks kliimamuutuse peamisi põhjuseid. Kogu maailmas võitlevad suurlinnad pideva probleemiga, et autoga sõidetakse liiga palju. Tallinnas otsustati selle vastu midagi ette võtta.

2009. aastal oli Montreali linnaosas Plateau-Mont-Royal tihe liiklus, õnnetusi juhtus peaaegu iga päev. Linnaosavanemal olid teistsugused plaanid ja märkimisväärsest vastuseisust hoolimata viis ta ellu radikaalse liikluse rahustamise kava.

Eestlase paigavaimul on kaks päriskodu – mets ja meri. Rannaribal ja metsaservas tuksatab inimeses midagi. Need maagilised servajooned on osa eestlaste hingemaastikest.

Linnad ja metropolid kasvavad kogu maailmas üha suuremaks ning sellega suureneb ka nende joogiveevajadus. Kuidas saaksid linnad oma veemajandust jätkusuutlikult kujundada? Tutvustame mõnda ideed.

Plasti kasutamise keelud, bioplastist ühekorranõud ja plastprügist tehtud teekate: riigid, ettevõtted ja kodanikualgatused näitavad eeskuju, kuidas võiks näha välja plastivaba maailm.

Siim Preiman töötab kuraatorina Tallinna Kunstihoones. Intervjuus räägib ta jätkusuutlikkuse tähendusest kunstis ja oma töödes.

Kliimakaitse on jõudnud ka muusikamaastikule, seda nii korraldajate kui ka esinejate seas. Aga kas piisab plastprügi vältimisest festivalidel ja kontsertidel, kui juba turneele kohalesõit on seotud suure CO2-heitega?

Arvukad kino- ja dokumentaalfilmid käsitlevad keskkonnateemasid ja kutsuvad üles valima jätkusuutlikumat elustiili. Aga milline on olukord selle majandusharu siseselt? Kui roheline on Saksamaa filmitööstus?