Voltaire: ajalootegija

Tartu Ülikooli kunstimuuseumis on 22. novembrist avatud näitus „Voltaire: ajalootegija“, mis toob esmakordselt Eestis publiku ette Voltaire’i ja tema mõttekaaslasi kujutava ainulaadse maali ning avab prantsuse kirjaniku ja filosoofi mõju Eesti kultuuriloole. Avapäeval kell 14.00 toimub näituse kuraatori ja prantsuse kultuuriloolase Sophie Turneri ingliskeelne tuur.

Näitus koondab ühe katuse alla erinevate muuseumide ja raamatukogude prantsuse kogudest pärit haruldased leiud – raamatud, käsikirjad, kunstiteosed ja arhiivimaterjalid – ning on eripärane väljapanek, mis toob fookusesse Voltaire’i ja prantsuse kultuuripärandi Eestis ja Baltimaades. Näitus avab seni tähelepanuta jäänud intellektuaalsed sidemed Baltikumi ja Lääne-Euroopa valgustusmõtte vahel alates 18. sajandist.

„Toome esile prantsuse kultuuripärandi Eestis ning vaatleme Euroopa – eeskätt prantsuse ja saksa – kultuuride omavahelisi seoseid. Voltaire’i originaalkiri, haruldased trükised ja kunstiteosed näitavad, kuidas prantsuse kultuur siia jõudis ja siinse piirkonna kultuuri- ja haridusruumi põimus. Näitus on kutse avastama ja kaasa mõtlema: mis teosed need on, kuidas need Eestisse sattusid ja mida need meile kõnelevad,“ sõnas näituse kuraator Sophie Turner.
 
Ekspositsiooni keskmes on Voltaire’i lähedase sõbra ja kunstniku Jean Huberi maal „La Sainte Cène du Patriarche“, mis näitab valgustusajastu suurkuju tema ajakaaslase pilgu läbi. Teos on Tartusse jõudnud laenuna Ühendkuningriigis tegutsevast uurimiskeskusest ja kirjastusest The Voltaire Foundation ning on Eestis esmakordselt eksponeeritud.

„Näituse fookuses on ka laiemad küsimused: kuidas prantsuse valgustusfilosoof Voltaire’i võitlus fanatismi vastu ja järjekindel sallivuse kaitse kõnetasid Eesti haritlaskonda kaks sajandit hiljem ning miks kujunes Voltaire 1920.–1930. aastail taas satiiri, kriitilise mõtte ja kultuurilise modernsuse sümboliks,“ lisas näituse kuraator Sophie Turner.

Teemat avavad Leida Klausi ja Uno Martini teatrikujundused, Hilda Gleseri lavastused ning Betti Alveri ja Mart Lepiku isiklikest raamatukogudest pärit teosed. Laiema Euroopa tausta loovad Läti Rahvusraamatukogu prantsuse gravüürid, mis kuuluvad Baltikumi ühe olulisema väliskunstikogu koosseisu.

Näituse kuraator Sophie Turner on kultuuriloolane, kelle uurimistöö keskmes on prantsuse varauusaeg. Enne Eestisse kolimist töötas ta lektorina Oxfordi ülikoolis, kus kaitses doktorikraadi. Eestis on ta uurinud prantsuse päritolu kogusid Eesti Rahvusraamatukogus ning muuseumide ja raamatukogude kollektsioonides üle Eesti.

Näitus „Voltaire: ajalootegija“ valmis koostöös Prantsuse Instituudi, Goethe Instituudi ja Prantsuse Suursaatkonnaga Eestis ning koondab haruldasi käsikirju, raamatuid, kunstiteoseid ja arhiivimaterjale Eesti, Prantsuse, Briti ja Läti kogudest. Näitus jääb Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatuks kuni 17. maini 2026.

Kuraator: Sophie Turner (Eesti Kunstiakadeemia)
Sisuline konsultant: Kadi Kähär-Peterson (Tartu Ülikool)
Konsultandid: Tanel Lepsoo, Pärtel Piirimäe (Tartu Ülikool)
Kujundus ja graafiline kujundaja: Jaanus Samma
Muuseumipoolne koordinaator: Ken Ird
Toimkond: Anne Arus, Kristiina Ribelus, Tanel Nõmmik
Haridusprogramm: Tiiu Kreegipuu, Stella Porss