Mara Kirchbergi isikunäitus võtab vaatluse alla hooletöö mehhaniseerumise. Näituse keskmes on metafoor kehast kui masinast. Masinatööstus on kujundanud nii hooletöö varustuse kui ka korralduse, mis käsitleb inimest masinana. Mara Kirchbergi näituse kontseptuaalseks raamiks on nüüdisaega iseloomustav naftamodernism, kus naftatooted domineerivad materiaalset keskkonda ja kujundavad inimeste igapäeva. Kuigi toornafta majandus on inimliigi eluiga märkimisväärselt pikendanud, tekitab fossiilse kütuse varude otsa lõppemise piir hirmu ja ajendab vallutussõdu. Hirmud aga kipuvad tekitama fetišistlikke ihasid, mis omakorda peegeldavad ühiskondlikke võimusuhteid.

Näituse keskne installatsioon „Kõvastuva muskli libestamine“ võtab kasutusse materjalid garaažidest ja meditsiinikeskkonnast, nagu kunstmembraan, sirmid, libestusaine ja äravoolupaak. Töös püsimiseks vajab installatsioon regulaarset hooldust. „Teenindustundide“ performance’ites võtab kunstnik teosed kasutusse: paneb installatsiooni süsteemi tööle ja tõmbab selga PVC-st „Swet Suit 1“, mis on korraga kaitseülikond ja fetišiobjekt. Naftaseksuaalsus erotiseerib naftapõhiseid tooteid, mis pole organismile lihtsalt mürgised, vaid esindavad kõikjaleulatuvaid ekstraktivistlikke ja loodust hävitavaid süsteeme. Erootika võttega kutsub kunstnik üles mõtlema tänapäevastest mürgistest ihadest ja neile vastu astuma.

Mara Kirchberg (*1994 Saksamaal) loob skulptuuride, installatsioonide, kohaspetsiifiliste ja performatiivsete sekkumiste kaudu olukordi, millega analüüsida kontseptsioone nagu tõhusus ja kurnatus ning nende mõju kehale. Ta õppis kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias ning koreograafiat ja etenduskunsti Rakendusteatri Uuringute Instituudis Gießenis. Tema töid on eksponeeritud kogu Euroopas ning need on pälvinud mitmeid auhindu, sealhulgas Põhjamaade ja Baltiriikide noorte kunstnike auhinna Grand Prix (2024), Eesti Kunstiakadeemia noore skulptori auhinna (2023) ning Eesti Kultuuriministeeriumi Eduard Wiiralti stipendiumi. Lisaks installatsioonidele on Kirchberg loonud lavakujundusi mitmele Sveta Grigorjeva lavastusele, sealhulgas „Tantsud, mille saatel uinuda, puhata ja vastupanu osutada” (2023) ja „Gargantua” (2025).

Performance’id 30. mail ja 13. juunil kell 17.00
Etendaja Mara Kirchberg
Kuraator Rebeka Põldsam
Graafiline disainer Kert Viiart–Õllek
Tehniline tugi Gisèle Gonon, Marko Odar
Eriline tänu: Gisèle Gonon

Foto: Mara Kirchberg, Service Hours, 2024, Performance Documentation, © Philippe Gerlach
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Goethe Instituut