Nahaufnahme 2016
Baltikumi ja Saksamaa ajakirjanike vahetus

Projektiga „Nahaufnahme“ (ee lähivõte) pakub Goethe Instituut ajakirjanikele kogu maailmast võimalust osaleda vahetusprogrammis Saksa kolleegidega. Alates 2008. aastast, kui projekt esimest korda ellu viidi, külastavad ajalehe-, TV-, raadio- ja võrgutoimetajad kolm kuni neli nädalat välistoimetust. Sel aastal toimub vahetus Balti riikidega.

Lähivõtte mõiste tähendab filminduses kaamera seadistust, kus ekraanil näidatakse tegelaste ülakeha ja pead. Nii saab vaataja täpselt jälgida miimikat ja žeste. Just see ongi Goethe Instituudi vahetusprojekti keskne mõte. Osalevad ajakirjanikud saavad võimaluse otsida teise linna ja maa elust lähivõtteid ning  neid meedias kajastada. Projekti eesmärk on kultuurivahetuse edendamine. Samal ajal teenib projekt ka erialase täiendusõppe ja koostöövõrgustike loomise eesmärke.

Sellel aastal osaleb ajakirjanike vahetusprogrammis ka eestlanna Greete Palmiste. Tegelikult töötab ta portaali ERR.ee toimetajana Tallinnas ja muu hulgas on tema ülesandeks arendada võrguajakirjanduse uusi formaate. Goethe Instituudi projekti raames reisib Greete Palmiste neljaks nädalaks Saksamaale, et viia oma teadmised ja kogemused digitaalmeediast Bremeni päevalehe taz toimetusse.

Mitte ainult Greete Palmiste ei tutvu toimetuse argipäevaga teises riigis – nagu tema, nii vahetab ka Bremenis töötav Benno Schirrmeister töökohta ja tegutseb neli nädalat Tallinnas ERRis. Kultuuritoimetajana huvitub Benno Schirrmeister eelkõige teatri- ja performance-truppidest ning loodab, et saab kirjutada teatrist NO99, kelle tuntus on tänaseks ületanud Eesti piirid ja jõudnud Saksamaale.

Vahetusajakirjanikud tegelesid oma sihtriigiga juba enne reisi algust. Nii on mõlema jaoks Saksamaa ja Eesti ühise mineviku tõttu tihedalt seotud. Eelkõige tekkisid korduvad kokkupuutepunktid Hansa Liidu tegevusest. Greete Palmiste silmis on Saksamaa veel tänagi majanduslikult ja poliitiliselt tugev riik, sihtriik seostub selliste märksõnadega nagu EL ja NATO. Kuid ta mõtleb Saksamaast ka kultuuri seisukohalt: jõuluturg ja hapukapsas näivad olevat Saksa kultuuris tugevalt kinnistunud mõisted. Kindlasti on tema sõnavaras veel rohkelt teisigi Saksa mõisteid, sest õppis ta ju mitu aastat koolis saksa keelt. Kuna aga tema keeleoskus on aastatega veidi roostetanud, rõõmustab Greete Palmiste võimaluse üle oma teadmisi värskendada.

Kui Benno Schirrmeister mõtleb teda võõrustavale Eestile, tulevad talle pähe sellised mõisted nagu järved ja metsad ning ka eesrindlik digitaliseerumine. Nii peab ta Eesti e-valimiste süsteemi ja tallinlaste piletivaba ühistransporti märkimisväärseteks. Keel on Benno Schirrmeisteri jaoks aga pigem probleem: liiga keeruline, mistõttu ta välistab eesti keele õppimise. Bremeni ajakirjanik oskab ainult paari põhisõna nagu „tere” ja „head aega”.